Humal õitsevad taimed – õppige aias humalataimede kasvatamise kohta

2025 Autor: Chloe Blomfield | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2025-01-22 15:32

Kui olete huvitatud aias ühe või kahe humalataime (Humulus lupulus) istutamisest, olgu selleks siis kodupruulimiseks, rahustavate patjade valmistamiseks või lihts alt sellepärast, et need on atraktiivsed viinapuud, peaksite teadma mõnda asja humala istutamise kohta.

Humalataimede ajalugu

Nii kaua, kui inimkond on õlut pruulinud, on keegi püüdnud seda parandada, kuid alles aastal 822 e.m.a otsustas üks prantsuse munk proovida metsikult kasvavaid humalataimi. Ajalugu räägib meile, et sakslased hakkasid regulaarselt humalat valmistama alles umbes aastal 1150 e.m.a. Õitsvaid taimi ei viidud kultuuraeda aga veel paarsada aastat. Tegelikult on humalataimede ajalugu 15. ja 16. sajandi Inglismaal üsna vastuoluline. Nende kibedate püsilillede lisamine traditsiooniliselt vürtside ja puuviljadega maitsestatud ale'ile tekitas sellise segaduse, et toode määrati lõpuks ja seaduslikult õlleks.

Sellegipoolest lahvatas vaidlus. Kuningas Henry VI pidi käskima oma šerifidel kaitsta humalakasvatajaid ja õllepruulijaid, kuigi see ei muutnud inimeste arvamusi. Õlu või õlu? Õlu või õlu? Henry VIII-le meeldisid mõlemad ja humalataimede ajalugu peaks teda tunnustama kui asjale suurimat teenistust, kuigi tal oliõllepruulimisega iseenesest pole midagi pistmist. Henry VIII lahkulöömine katoliku kirikuga mõjutas ka äritegevust ja kirik domineeris ale koostisosade turul!

Kasumi eesmärgil humalataimede kasvatamisest sai kasvav suvilatööstus. Kuna humala õistaimi kasutati säilitusainena, mitte maitseainena, siis hakati otsima mõru maitse pehmendamiseks pehmemate vaigudega taimi. Muidugi ei kasvatanud kõik õlletootmise eesmärgil aias humalataimi. Ammu enne õllele lisamist leevendasid looduslikult kasvavad humalataimed ärevust ja stressi ning neid kasutati kerge rahustina.

Humala õistaimede kasvatamine

Humala õistaimede viinapuud on isas- või emasloomad ning humalana kasutatavaid käbisid toodab ainult emane. Õistaime sugu on kergesti äratuntav isase viie kroonlehega õie järgi. Parim on need välja tõmmata. Need on ebaproduktiivsed ja on kõige parem, kui teie emased taimed toodavad ainult viljastamata seemet. Paljundamine ei ole probleem. Nõuetekohase hoolduse korral saadab teie tagaaia humalataim välja risoome, millest kasvavad uued taimed.

Humala maksimaalseks kasvuks ja produktsiooniks istutamiseks on kolm peamist tegurit: muld, päike ja ruum.

• Muld – Muld on humalataimede kasvatamisel oluline tegur. Jällegi, humal ei ole tüütu ja on teadaolev alt kasvanud liivas või savis, kuid ideaalis peaks muld olema rikkalik, savine ja hästi kuivendatud, et saada parim saak. Humal eelistab ka mulla pH-d vahemikus 6,0–6,5, seega võib osutuda vajalikuks lubja lisamine. Kui istutate oma aia humalataimi,lisage 3 supilusikatäit (44 ml) universaalset väetist, mis on mulda töödeldud 6–8 tolli (15–20 cm) sügavusele, et anda teie taimedele terve algus. Pärast seda riietage külg kompostiga ja lisage igal kevadel täiendav alt lämmastikku.
• Päike – need mitmeaastased taimed kasvavad kergesti osalises varjus ja kui istutate need atraktiivseks katteks vanale aiale või silmavalu, saavad nad suurepäraselt hakkama. Siiski vajab humal rikkaliku saagi saamiseks palju päikest ja lõunapoolne asukoht on ideaalne. Humalaviinapuud kasvavad kergesti üle selleks otstarbeks ehitatud piirdeaedade, võre, tiibide või isegi teie maja külje, mis viib meid järgmise tegurini.
• Space – Teie tagaaia humalataimed vajavad palju ruumi. Taimed peavad jõudma 15–20 jala (4,5–6 m) kõrgusele, enne kui nad kasvatavad käbisid tekitavaid külgvõrseid, ja võivad igal kasvuperioodil jõuda 30–40 jala (9–12 m) kõrgusele. Igast risoomiosast saate mitu võrset. Valige kaks või kolm kõige jõulisemat võrset ja näpistage teised ära. Kui võrsed on kasvanud 61–91 cm (2–3 jala) pikkuseks, kerige need päripäeva ümber toe ja seiske tagasi; viinapuud võivad kasvada kuni jala (31 cm) päevas!

Augustis ja septembris alustage koristamist, kui käbid muutuvad kuivaks ja paberiks ning lehed on rikkalikult lõhnavad. Pärast koristamist tuleb käbisid täiendav alt kuivatada jahedas kuivas kohas. See protsess võib kesta nädalaid ja pole lõppenud enne, kui koonused on rabedad. Üks taim toodab 1–2 naela (454–907 g) käbisid.

Hilissügisel, pärast saagikoristuse lõppu ja ilm hakkab pöördumakülma, lõigake viinapuud tagasi 2 jala (61 cm) pikkuseks ja matke lõigatud võrsed maasse. Järgmisel kevadel algab protsess uuesti.