Jõulutaimede ajalugu: kuidas pühadetaimed populaarseks said

2024 Autor: Chloe Blomfield | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-15 23:53

Pühadehooaeg on aeg tuua esile oma pidulik sisekujundus, olgu need siis uued või väärtuslikud pärandiesemed. Lisaks hooajalisele sisekujundusele kasutavad paljud meist traditsiooniliselt hooajal kingitud või kasvatatud puhkusetaimi, kuid kas olete kunagi mõelnud, kuidas puhkusetaimed populaarseks said?

Jõulutaimede ajalugu on sama huvitav kui taimed ise. Järgnev pühadetaimede ajalugu annab neile küsimustele vastused ja uurib, miks meil jõulutaimed on.

Miks meil jõulutaimed on?

Pühad on kinkimise aeg ja pole ilusamat kingitust kui hooajaline taim, aga miks meil jõulutaimed on? Kelle idee oli ehtida jõulupuu, riputada puuvõõrik või pidada amarüllist jõuluõitsejaks?

Selgub, et puhkusetaimede kasvatamisel on põhjused ja enamasti on need põhjused sajandeid vanad.

Jõulutaimede ajalugu

Paljud meist toovad pered ja sõbrad kokku, et ehtida kuusk, mis muutub seejärel pühadehooajal kodu keskseks kogunemispaigaks. See traditsioon sai alguse Saksamaal 17. sajandil, esimene teade jõulupuust on Strasburgis aastal 1604. Traditsioon viidi Ameerika Ühendriikidesse Saksa immigrantide ja Hesseni sõdurite kaudu.kes võitlesid brittide eest kolonistide vastu.

Jõulupuu taga olev pühadetaimede ajalugu on pisut hägune, kuid ajaloolased on leidnud, et mõned põhjaeurooplased uskusid, et igihaljastel taimedel on jumalasarnane jõud ja need sümboliseerivad surematust.

Mõned inimesed usuvad, et jõulupuu arenes keskajal välja paradiisipuust. Sel perioodil olid populaarsed ime- ja müsteeriuminäidendid. Üks neist kanti ette 24. detsembril ja käsitles Aadama ja Eeva langemist ning seal oli igihaljas punaseid õunu kandv paradiisipuu.

Mõned ütlevad, et traditsioon sai alguse Martin Lutherist kuueteistkümnendal sajandil. Väidetav alt tundis ta igihaljaste ilude ees nii aukartust, et lõikas ühe maha, tõi koju ja kaunistas küünaldega. Kristluse levides sai puust kristlik sümbol.

Täiendav puhkusetaimede ajalugu

Mõnede jaoks ei möödu pühad ilma potis oleva jõulutähe või suudluseks riputatava puuvõõriku oksata. Kuidas need puhkusetaimed populaarseks said?

• Mehhikost pärit jõulutähti kasvatasid asteegid kunagi palavikuravimina ja punase/lilla värvaine valmistamiseks. Pärast Hispaania vallutust sai kristlusest piirkonna religioon ja jõulutähtedest kristlikud sümbolid, mida kasutati rituaalides ja jõulurongkäikudes. Õitsengud tõi USA-sse Ameerika Ühendriikide suursaadik Mehhikos ja levis se alt üle kogu riigi.
• Värviksil ehk suudleval taimel on pikk ajalugu, mis ulatub tagasi druiidideni, kes uskusid, et taim kutsub esiletervist ja õnne. Walesi põllumehed võrdsustasid puuvõõriku viljakusega. Puuvõõrikut on kasutatud ka mitmete haiguste raviks, kuid puuvõõriku all suudlemise traditsioon tuleneb igivanast veendumusest, et see suurendas eelseisva abielu potentsiaali lähitulevikus.
• Muistsete roomlaste jaoks püha hollyt kasutati talvise pööripäeva ajal põllumajandusjumala Saturni austamiseks, mil inimesed kinkisid üksteisele pühapärgi. Kristluse levides sai hollyst jõulude sümbol.
• Rosmariini pühadetaimede ajalugu ulatub samuti tuhandete aastate taha, nii iidsed roomlased kui ka kreeklased uskusid, et sellel rohul on tervendav jõud. Keskajal puistati rosmariini jõululaupäeval põrandale, uskudes, et need, kes seda lõhnavad, saavad uue tervise ja õnne aasta.
• Amaryllise puhul on selle ilu kasvatamise traditsioon seotud Püha Joosepi keppidega. Lugu räägib, et Joosep valiti Neitsi Maarja abikaasaks pärast seda, kui tema kepp idanes amarüllise õitsengule. Tänapäeval tuleneb selle populaarsus vähesest hooldusvajadusest ja talvekuudel siseruumides kasvatamise lihtsusest.